JustEesti

Just Eesti OÜ (10643064) Õppekava kinnitatud 27.06.2024

Eesti keele õppekava B2-tasemele

Õppekava nimetus: “Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistav koolitus”
Õppekavarühm: Keeleõpe
Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument
Eesmärk: Koolituse eesmärk on mitte-eestikeelsete koolitatavate eesti keele oskuse arendamine iseseisva keeleoskaja tasemele ning B2-taseme eksamiks ettevalmistamine.

Õpiväljundid
Täienduskoolituse läbinu:
lugemisel mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, eriala tehnilisi arutlusi;
kuulamisel mõistab selgelt liigendatud juttu enamikul igapäevaelu ja tööga seotud teemadel;
vestleb ettevalmistuseta eesti keelt emakeelena kõnelejatega vajalikul või huvipakkuval teemal. Selgitab enda vaatenurka päevakohasel teemal. Esitab kõne all olevatele seisukohtadele poolt ja vastu argumente;
kirjeldab olukordi, väljendab, põhjendab ja kaitseb oma seisukohti nii kõnes kui kirjas; refereerib nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot;
kirjutab erinevatel teemadel arusaadava detailse teksti.
Õpiväljundit arendatakse süstemaatiliselt läbi nelja osaoskuse: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine. Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe vahelisel ajal. Valmisolek korraldada õpet digivahendite kaudu (Google meet, ZOOM).

Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm
Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes tahavad eesti keelt edasi õppida ja iseseisva keelekasutajana kesktasemelt (B1) edasijõudnute tasemeni (B2) arendada.
Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine ja eesti keele oskus vähemalt B1- tasemel. B2-taseme eesti keele õpingute alustamiseks esitab õpilane tunnistuse edukalt sooritatud B1-taseme eksami kohta. Viimase puudumisel kontrollitakse keeleoskuse tasemele vastavust läbi keeltekoolisisese testi. Keeltekoolisisese testi läbiviimisel lähtutakse veebipõhisest eesti keele B1-taseme proovitestist lehel TESTEST. http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=55&cmd=render

Õppe kogumaht, selle ülesehitus ja õppevahendid
Õppe kogumaht on 450 akadeemilist tundi, millest 250 auditoorset ning 200 iseseisvat ja praktilist tundi tööd. Iseseisev töö on mõeldud õpitu kinnistamiseks ning teemade sõnavara laiendamiseks ja hõlmab õppematerjali tunnivälise osa omandamist. Kodutööd — vastavalt õppejõu poolt antud ülesannetele, sh tööd, mis eeldavad veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist B2-tasemel. Õppekava on loodud arvestusega, et õppija, kes omandab keelematerjali vastavas mahus, on suuteline sooritama eksami pärast õppimise lõpetamist.

Õppe sisu
B2-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja pikemaid kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda keerukamaid ajakirjanduslikke tekste, tänapäeva eesti proosakirjandust ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega.

Rääkimis-, arutlus- ja väitlusoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:
Haridus ja koolitee.
Õppimisvõimalused. Eesti haridussüsteem, selle head ja vead. Õpetatavad erialad. Õpetamise viisid.
Elukutse, amet ja töö.
Elukutsevalik ja sobivus. Enda ja teiste töö ja ameti kirjeldus ja propageerimine. Minu tööpäev. Tööülesanded. Töökoosolek, läbirääkimised. Probleemide lahendamine tööl. Elulookirjeldus: töökogemus, hariduskäik. Elus tehtud kärjääri- ja õppimisvalikute põhjendamine. Tulevikuplaanid.
Teenindus ja teenindusasutused.
Lahtiolekuajad, asukohad, teenuste liigid, hinnad ja raha. Info hankimine ja jagamine telefonis ja internetis. Pangas, postkontoris, juuksuris jm. Hinnangu andmine teenindusele. Kaebuste esitamine, kaebusele reageerimine.
Igapäevaelu, kodu ja kodukoht.
Koduümbruse kirjeldus, kodu ja kodukoha plussid ja miinused. Majapidamine. Perekond, lähedased ja kodune elu. Koolielu ja tööelu. Eluase. Elamistingimused. Teenusepakkujatega

suhtlemine. Probleemide lahendamine, kaebuste esitamine. Külaliste kutsumine. Viisakusvestlus. Minu päev.
Enesetunne ja tervis.
Eesti tervishoiusüsteem, selle head ja vead. Tervisekindlustus. Õnnetusjuhtumi kirjeldus. Enesetunde kirjeldus, kaebused. Arsti juures. Kiirabi kutsumine.
Vaba aeg ja meelelahutus.
Vaba aja sisustamise viisid, võimalused ja plaanid. Meelelahutuslikud, kultuurilised ja tervislikud harrastused. Enda eelistuste väljendamine ja põhjendamine, nende propageerimine. Sündmuste, muljete kirjeldus. Raamatuarvustus.
Sisseostud ja hinnad.
Info hankimine ja jagamine poodide, nende asukoha, lahtiolekuaegade kohta, kaupade, nende hinna ja maksmistingimuste kohta. Tarbimisharjumused. Kaubamärkide, poodide, tootjate ja toodete eelistused. Toodete reklaamid. Ostude kirjeldus. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlus.
Sooduspakkumised. Ettepanekud ja kaebused toodete ja kaupade kohta.
Söök ja jook.
Pere ja kodukandi igapäevased toitumisharjumused, söögi- ja joogivalik pidulikeks puhkudeks. Lauakombed. Alkoholikultuur. Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad. Söögi- ja joogikohtade reklaamid, nende klientuur ja stiil. Lemmiksöögikohad. Laua broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Söögi ja joogi pakkumine.
Toiduretseptid.
Inimeste suhted ühiskonnas.
Sõbrad ja sõpruskond. Rühmituse või organisatsiooni eesmärgid ja tegevused. Sündmuse kirjeldus. Ühiskonna struktuur ja selle toimimine. Ühiskonna hüved ja pahed. Inimese õigused ja kohustused ühiskonnas. Era- ja töösuhete sõlmimine. Valimissüsteem, enda või oma huvirühma vaadete esindamine.
Poliitika ja päevakajalised sündmused.
Info hankimine päevakajaliste sündmuste kohta. Massimeedia ja uudised. Päevakajalise sündmuse kirjeldus. Oma poliitiliste vaadete ja seisukohtade tutvustamine ja kaitsmine.
Majandus- ja õigussuhted.
Eesti õiguskord. Eesti majandussüsteem ja — elu. Rahaasjad. Eesti kodanike ja residentide õigused ja kohustused. Turvalisus, võitlus kuritegevuse vastu. Kuriteo kirjeldus, kuriteo uurimiskäik. Pöördumine õiguskaitseorganitesse.
Keskkond, kohad, loodus ja ilm.

Info hankimine ja edastamine piirkonna, loodusobjektide, ilmaolude kohta. Oma kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus. Piirkondade geograafia ja kultuurilised iseärasused. Ilmastik, kliima. Aastaaegade kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Kaardid ja infovoldikud.
Kultuur, keeled ja keeleõpe.
Eesti ja päritolumaa kultuuri võrdlus. Oma rahvusrühma kultuurihuvi kirjeldus ning sellega tegelemise võimalused. Info hankimine kultuurisündmuste kohta. Kultuuriürituse kirjeldus. Oma vaadete edastamine võõrkeelte õppimisele ja teiste kultuuridega tutvumisele. Inimeste erinevad kultuuritaustad.
Reisimine, transport, vaatamisväärsused.
Reisieelistused. Ühistransport ja liiklus. Piiriülene reisimine, piirivalve, toll. Kohtade, piirkondade, huvipunktide kirjeldamine. Reisielamuse kirjeldus. Kaebuste esitamine halva teenuse korral reisil.

Kirjutamine: Ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Kaebuse koostamine. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Lugemispäeviku sissekanne. Blogipostitus ürituse külastamise kohta. Sotsiaalmeedia postitus. Tootetutvustus. Müügipakkumine. Tööpäeva kirjeldus. Lühiaruande ja ettekande koostamine. CV ja motivatsioonikiri. Ametlik ja mitteametlik kiri. Kokkuvõte loetud artiklist. Lühikirjandid ja ümberjutustused. Töömeilid, kutsed, tänukirjad jm.

Sõnavara: Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid. Eesti vanasõnad ja kõnekäänud. Lühendid.

Grammatika: Käändsõnad: käänamine ainsuses ja mitmuses, lühike mitmus, ühildumine. Liitsõnade moodustamine ja käänamine. Tegija- ja teonimi. Omadussõnade võrdlusastmed. Põhi- ja järgarvud. Ortograafia põhireeglid. Hääldus. Tegusõna: pööramine olevikus, liht-, enne- ja täisminevikus. Tuleviku väljendamine. Ma- ja da-infinitiivi, kesksõnade kasutamine, ühend- ja väljendtegusõnad; kindel, käskiv ja kaudne kõneviis; umbisikuline tegumood. Sõnade järjekord lauses. Määrsõnad ja kaassõnad. Sidesõnad. Lause liigid. Kirjavahemärkide kasutus. Küsisõnad.

Õppekeskkonna kirjeldus
Ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Veebikoolitused toimuvad reaalajas interaktiivse koolitusena kas Google meet või Zoomi vahendusel. Osalejal on vaid ainult arvutit või nutiseadet ning internetiühendust. Koolituse alguses veendutakse, et õppijad oskavad neid keskkondi kasutada ja vajadusel juhendatakse. Kõik vajalikud materjalid on arvutis nii õpetajal kui ka õppijal. Õppijad saavad kõik vajalikud õppematerjalid failidena ning võivad need soovi korral välja trükkida või kasutada neid arvutis. Õpetaja saab tunnis kasutada ka internetis olevaid õppe- või muid materjale.

Õppematerjalid
Põhiõppematerjal
Mall Pesti, K nagu Kihnu. Eesti keele õpik kesktasemele. B2. Kiri-Mari Kirjastus, 2018
Mall Pesti, Katrin Kaev. Keelepildid 1-12. Kiri-Mari Kirjastus, 2018
Eesti keele tasemetestid: web.meis.ee/testest/
Täiendavad õppematerjalid: artiklid ajalehtedest ja ajakirjadest, saatelõigud televisioonist ja raadiost, eesti filmid ja muusika.
Kursuse lisamaterjalid:
Valmis, A. Valmis, L. 2004. Eesti keele harjutusvara kesk- ja kõrgtasemele. Koos võtmetega.
Jelena Kallas jt. Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Eesti Keele Sihtasutus, 2014.
Eesti keele sõnavara harjutusi. Sirje Rammo, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009
Proovi elu Tallinnas. Hedvig Evert, Suhtlusmäng
M. Sooneste, Eesti keele harjutusvara, Tallinn 2005;
M. Kitsnik, Eesti keele töövihik. Tallinn 2012;
Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2014.
Õpetajate poolt koostatud lisamaterjalid. Pildimaterjalid ajalehtedest, Internetist, YouTube`ist. Kuulamisülesanded raadiost. Eksamimaterjalid.

Veebipõhised õppematerjalid:
http://www.keeleveeb.ee
Juhend iseseisvaks keeleõppeks: https://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/meis_book_mult iple_pictures/35_Juhend_iseseisvaks_keeleop_est_rus_web2.pdf
Eesti keele tasemeeksamid. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele- tasemeeksamid/
www.err.ee saated
www.ut.ee/keeleweb2
[EVS] Eesti-vene sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/evs/

Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorsetes tundides. Lõputest sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki nelja osaoskust), seetõttu on hindamiskriteeriumid samad (100-st võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%).
Kuulamine – saab aru küsimustest ja kuuldud info, raadio- ning telesaadete põhissisust. Lugemine – mõistab tekstide sisu, saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldustest, saab aru tööga seotud sõnavarast ja tekstidest, lünk harjutuste tegemisel tunneb ära korrektse grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil.
Rääkimine – räägib ettevalmistuseta endast, oma perest, igapäeva elust ja tööst, plaanidest ja kavatsustest.
Kirjutamine – koostab seostatud teksti, kirjeldab oma kogemusi ja muljeid, moodustab grammatiliselt korrektseid lauseid.
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
91 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine. 76–90% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
60–75% Kui koolitatava oskused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.

50–59% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
1–49 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 75% auditoorsetest tundidest ja iseseisvate tööde sooritamine. Kursuse lõpetamiseks sooritavad õpilased koolituskeskusesisese lõputesti. Lõputest (suuline ja kirjalik) loetakse sooritatuks positiivsele tulemusele, kui õigete vastuste arv on 60–100% maksimaalsest punktide arvust. Väljastatav dokument: tunnistus.
Juhul kui õppija ei ole testi sooritanud, kuid on osalenud auditoorses õppetöös, väljastatakse tõend osaletud kontaktõppetundide ja neis läbitud teemade kohta.

Koolitaja kvalifikatsioon
Koolitust viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad ja varasema täiskasvanute koolitamise kogemusega õpetajad.