JustEesti

Just Eesti OÜ (10643064) Õppekava kinnitatud 27.06.2024

Eesti keele õppekava A2-tasemele
Õppekava nimetus: “Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav koolitus”
Õppekavarühm: Keeleõpe
Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument
Eesmärk: Koolituse eesmärk on mitte-eestikeelsete koolitatavate eesti keele oskuse arendamine iseseisva keeleoskaja tasemele ning A2-taseme eksamiks ettevalmistamine.
Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:
saab aru fraasidest, mis on vahetult seotud igapäevaste suhtlussituatsioonidega (pere, sisseostud, kodukoht, töö)
saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest ja isiklikest kirjadest, oskab leida infot lihtsatest igapäevatekstidest (reklaamid, tööpakkumised, menüüd, sõiduplaanid)
saab hakkama igapäevaste tüüpiliste suhtlusülesannetega, oskab kaasa rääkida, oskab kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, haridust ja tööd
oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja
Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe vahelisel ajal. Õppimiseks ja teadmiste kontrollimiseks kasutatakse ka interaktiivseid harjutusi ja keeleteste.

Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm
Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes tahavad eesti keelt edasi õppida ja tasemeni A2 arendada. Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine ja eesti keele oskus vähemalt A1- tasemel või välismaalaste puhul kohanemisprogrammi läbimine. Õppijate keeleoskuse tase ja gruppi sobivus määratakse eelnevalt kindlaks tasemetesti abil, mille läbimisel võib alustada õpinguid A2-taseme õppegruppis. Keeleoskuse tasemele vastavust kontrollitakse läbi veebipõhise eesti keele A1-taseme proovitesti lehel TESTEST. http://web.meis.ee/testest/repository.php?ref_id=55&cmd=render

Õppe kogumaht, selle ülesehitus, ja õppevahendid
Õppe maht on 310 akadeemilist tundi, millest 250 tundi on auditoorset tööd ja 60 tundi iseseisvat tööd. Õppetöö toimub õppeklassis, mis on varustatud õppetööks vajalike tehniliste vahenditega. Õppeklassid vastavad tervisekaitsenõuetele.

Auditoorne õpe 250 ak/h: kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine jm. Iseseisev töö 60 ak/h: Õppijad valmistavad ette suulisi ja kirjalikke koduülesandeid kogu kursuse vältel. Õpitakse sõnu ja praktiseeritakse neid keelekeskkonnas, tehakse õpikust ja harjutuslehtedel harjutusi, kirjutatakse lühemaid tekste jms.

Õppe sisu
A2-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine. Kursusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades. Peamiselt kasutatakse kommunikatiivõppe meetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö jm. Tehakse grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis- ja kuulamisharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks. Õpitu rakendamiseks tuleb iseseisvalt eestikeelses keskkonnas praktilisi ülesandeid lahendada.
Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:
Tervitamine ja hüvastijätt. Tutvumine ja tutvustamine. Isikuandmed, telefoninumbrid, posti- ja meiliaadressid. Dokumendid ja ankeedid. Lihtne info enda, oma pere ja kodu kohta. Rahvus, vanus, päritolu, sünnikoht ja sünniaeg.
Haridus ja töö. Elukutsed. Oma töö ja töökoha kirjeldus. Hariduskäik ja töö. CV. Tulevikuplaanid, elukutse valik, õppimisvõimalused. Tööülesanded. Tööpäeva kirjeldus.
Teenindus ja teenindusasutused. Lahtiolekuajad, asukohad, teenuste liigid, hinnad ja raha. Sildid ja juhised. Pangas, postkontoris, juuksuris jm.
Kodu ja kodukoht. Igapäevaelu. Kodu ümbruse kirjeldus. Perekond, lähedased ja kodune elu. Eluase. Kodu sisustus. Majapidamine. Külaliste kutsumine. Minu päev.
Tervis ja heaolu. Arsti vastuvõtuajad. Apteegis. Ravimi infoleht. Enesetunde kirjeldus. Kiirabi kutsumine.
Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus. Huvid ja hobid. Vaba aja veetmise eelistused. Sport, muusika, raamatud. Kultuuri- ja meelelahutusasutused: asukohad, lahtiolekuajad, piletihinnad jm. Ürituse kirjeldus. Kutse peole jm.
Sisseostud ja hinnad. Poed, asukohad, lahtiolekuajad. Kaubad, mõõdud, suurusnumbrid. Ostude kirjeldus. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlus. Sooduspakkumised. Ostude eest tasumine.
Söök ja jook. Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad. Toitumisharjumused. Laua

broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Suhtlemine söögilauas. Toiduretseptid.
Inimesed ja suhtlemine. Välimus ja iseloom. Inimeste iseloomustamine ja kirjeldamine. Teadete ja sõnumite jätmine.
Keskkond, kohad, loodus, ilm. Asukoha kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Maakaart. Loomad, linnud, taimed.
Kultuur ja keeled. Kultuurisündmused: toimumiskohad, -ajad, piletihinnad, esinejad. Ürituse kirjeldus. Keeleoskus, keeleõpe, keele praktiseerimine.
Reisimine, transport, vaatamisväärsused. Ühistranspordi sõiduplaan. Sõidu algus- ja sihtpunkt. Reis ja selle planeerimine. Tee leidmine ja juhatamine kaardi abil. Toa broneerimine hotellis. Reisipostkaart.

Auditoorne töö koosneb õppetundidest ja seal teostatavatest praktilistest ülesannetest ja arutelust. Õppetöö toimub ka rühmatööde vormis. Mõnedes õppetundides on auditoorne ja veebipõhine keeleõpe ühendatud. Klassikalise auditoorse keeleõppe ja veebipõhise õppe kombineerimine on efektiivne.
Iseseisva töö käigus kinnistatakse auditoorse töö käigus õpitud materjali, omandatakse sõnavara, kasutatakse elava keelekeskkonna võimalusi keeleoskuse arendamiseks. Iseseisev töö hõlmab ka kodutööd vastavalt õpetaja poolt antud ülesannetele ja kontaktõppeks valmistumine. Iseseisev töö toimub suures osas e-õppe keskkondades: „Keeleklikk“, „Pille ja Lauri lood“, „Eesti keel e- õppes. Sõnavara omandamine.“ E-õppe keskkond sisaldab interaktiivseid ja multifunktsionaalseid vahendeid õppijate keeleoskuse arendamiseks.
Omandatavad keeleteadmised:
Kiri ja hääldus: Eesti tähestik. Hääliku ja tähe vaheline seos. Lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud; g ,b, d helitus. Hääldamine, selle korrigeerimine, rõhk. Hääldamise erinevusi eesti ja vene keeles.
Nimisõnad: nimisõna käänamine; nimisõna ainsuse ja mitmuse nimetava moodustamine; ühildumine omadus- ja arvsõnaga. Õpitavate sõnade käändelõpud. Kohakäänded, nende kasutamine; lühike ainsuse sisseütlev.
Tegusõnad: tegusõna pööramine isikulises tegumoes; tegusõna ajad ja kõneviisid: olevik ja lihtminevik (jaatav ja eitav vorm); kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; tegusõna põhivormid; ma- ja da- infinitiivi kasutamine; rektsioon.
Omadussõnad: omadussõnade käänamine, ühildumisreeglid täiendi vormis, käändumatud omadussõnad, omadussõna võrdlusastmed (keskvõrre ja kõige-ülivõrre).
Arvsõnad: põhiarvsõna (1-1000) ja järgarvsõna (1-31) kasutamine nimetavas, omastavas, sees- ja alalütlevas käändes. Aastaarvude kasutamine, vastused küsimustele Millal? Mitu? Mitmes?

Mitmendal? Mitmendas?
Asesõnad: isikulised asesõnad (pikad ja lühikesed vormid). Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
Küsisõnad: küsilausete moodustamine; sõnade järjekord küsilauses. Sidesõnad: sidesõnad ja, aga ja sest lauses.
Lauseõpetus: sõnade järjekord lauses, tegusõna olema, öeldise koht lauses. Õppetegevused osaoskuste kaupa:
Lugemine: lihtsad ning lühikesed juhised igapäevaste seadmete kasutamiseks, lühikesed ja lihtsad meediatekstid, lühiuudised, lühisõnumid, kuulutused, lihtsad kirjad, laulusõnad.
Kuulamine: lihtsad ametialased dialoogid, lühikesed ja lihtsad kõnekeelsed dialoogid, lihtsad intervjuud, lühikesed teated, katkendid lihtsatest telesaadetest, lihtsad laulud.
Kirjutamine: lihtsad teated, lihtne isiklik kiri, avaldus, seletuskiri, lihtsate fraaside ja lausetega kirjutatud jutud, sõnumite kirjutamine.
Rääkimine: dialoogid, jutustused, juhised, vestlused, kirjeldused.
Keeleõppe metoodika ning kasutatavad õpikud/õppevahendid võimaldavad õppijatel õppida eesti keelt tasemel, mis vastab keeleseaduse esitatud Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemete kirjelduse A2-tasemele. Keeleõppe fookus on kommunikatiivsel keeleõppe põhimõttel ning arendatakse kõiki osaoskusi ning keelefunktsioone. Õpikutes esitatud teemasid aitavad kinnistada erinevad rollimängud, dialoogid, rühmatöö, väitlusklubid, mängulised sõnaõppekaardid ja ALIAS mängud. Mänguliste piltkaartide kaudu koostavad õpilased jutu ning sellega seoses õpitakse esemete, inimeste, sündmuste kirjeldamist vastavalt sõnavarale. Iga läbitud teema kohta valmistatakse eestikeelsed küsimused, mille õpilane esitab teisele õppijale, kes siis vastab esitatud küsimustele. Tundides kasutame tihti arvutit ja projektorit, et igat õpitud teemat elavdada videolõikude näitamisega.

Õppekeskkond
Keeleõpe toimub kaasaegses loenguruumis Tallinnas. Toompuiestee 17a. Koolitusklasside aknad on avatavad õhutamiseks ja akende ees on rulood liigse päikese kaitseks. Olemas on lauad ja toolid, mida saab vastavalt vajadusele ümber paigutada. Valgustus on hea. WC ja kätepesu võimalus. Hea ühistranspordiühendus ja parkimisvõimalused ümbruskonnas. Keeltekooli valgusküllased klassid on varustatud koolitustehnika ja -vahenditega: seinatahvel, pabertahvel, WiFi, dataprojektor, arvuti kasutamise võimalus digisõnastike ning e-õppe keskkondade kasutamiseks. Keeltekool tagab õpilastele õppematerjalid (õpik).

Õppematerjalid
Simmul, M., Mangus, I. (2017). Tere jälle! Eesti keele õpik vene keele baasil. Kirjastus OÜ Kirjatark.
Lisamaterjalid:
Koolituse jaoks õpetaja poolt valitud materjalid, veebipõhised materjalid ning testid. Kitsnik, M. (2010). Kirjuta mulle. Õpik eesti keele A2-taseme kirjutamisoskuse arendamiseks. Tallinn:
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Mall Pesti, Helve Ahi, 2015. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2 Kirjastus: Kiri-Mari Kirjastus OÜ;
Leelo Kingisepp, Mare Kitsnik, 2006 Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele (A2) ja CD plaat. Kirjastus:Iduleht OÜ;
www.keeleklikk.ee https://keeleweb2.ut.ee
https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid
Eesti-vene sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/evs/index.cgi Vene-eesti sõnaraamat. https://eki.ee/dict/ves/
Eesti keele põhisõnavara sõnastik. http://www.eki.ee/dict/psv/ Õigekeelsussõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/qs/.
Eesti keele ja kultuuri kursused. Harjutused A2-tasemele. https://keeleweb2.ut.ee/

Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorsetes tundides. Lõputest sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki nelja osaoskust), seetõttu on hindamiskriteeriumid samad (100-st võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%).
Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhissisust.
Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu, lünkharjutuste tegemisel tunneb ära korrektse grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil.
Rääkimine – räägib lihtsamate lausetega endast, oma perest, igapäevaelust ja tööst. Kirjutamine – koostab lühikese kirja, moodustab grammatiliselt korrektse lause.
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:

91 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.

76–90% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.

60–75% Kui koolitatava oskused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.

50–59% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.

1–49 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng õpitulemuste osas puudub.

Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded – vähemalt 70% kontakttundides osalemine ja lõputesti edukas sooritamine (vähemalt 60%) – on hindamiskriteeriumitele vastavalt täidetud. Tunnistusele märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tõend, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui 70% auditoorsetes tundides. Tõendil märgitakse osaletud tundide arv.

Koolitaja kvalifikatsioon
Koolitust viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad ja varasema täiskasvanute koolitamise kogemusega õpetajad.