Just Eesti OÜ (10643064) Õppekava kinnitatud 27.06.2024
Eesti keele õppekava A1-tasemele
- Õppekava nimetus: “Eesti keele A1-taseme koolitus”
- Õppekavarühm: Keeleõpe
Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument
Eesmärk: Koolituse eesmärk on mitte-eestikeelsete koolitatavate eesti keele oskuse
õpetamine nullist. Omandada keeleoskus tase A1, mis võimaldab toime tulla igapäevastes
korduvates suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel
rutiinsetel teemadel. - Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:
-Kuulamisel mõistab/saab aru selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase jm väljendeid, mis seostuvad
esmatähtsate eluvaldkondadega (nt algeline isiku- ja pere teave, sisseostud, kodukoht, töö).
-Lugemisel mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja
rahvusvahelise levikuga sõnu ning lihtsaid lauseid(näiteks siltidel, plakatitel, infotahvlitel).
-Rääkimisel oskab lihtsal viisil tervitada, kirjeldada ja tutvustada inimesi, elu- ja töötingimusi
ning igapäevatoiminguid; kui partner teda aitab oskab sõnastada, mis meeldib, mis mitte jne;
teksti moodustub lihtsate sidesõnadega seotud lihtfraasidest ja –lausetest.
-Oskab kirjutada lihtsamaid fraase ja lauseid, ühendades neid lihtsate sidesõnadega nagu „ja”,
„aga” ning „sest. Oskab kirjutada lühikesi lihtsaid sõnumeid, mis puudutavad talle vajalikke asju
(näiteks täita isikuandmetega hotelli broneerimisankeeti).
Õpiväljundid saavutatakse auditoorse ja iseseisva tööga, mida õppija sooritab auditoorse õppe
vahelisel ajal. Õppimiseks ja teadmiste kontrollimiseks kasutatakse ka interaktiivseid harjutusi ja
keeleteste. - Õpingute alustamise tingimused ja sihtrühm
Kursuse sihtgrupiks on kõik huvilised, kes tahavad eesti keele õppimist alustada ja keel
algtasemel selgeks saada. Kursusel osalemise eelduseks on õppemaksu tasumine. - Õppe kogumaht, selle ülesehitus, ja õppevahendid
Õppe maht on 130 akadeemilist tundi, millest 100 tundi on auditoorset tööd ja 30 tundi iseseisvat
tööd. Õppetöö toimub õppeklassis, mis on varustatud õppetööks vajalike tehniliste vahenditega.
Õppeklassid vastavad tervisekaitsenõuetele, kui õpilane ei saa kohapeale tulla ja kool on sellest
teadlik ning tehniliselt ettevalmistunud, ka samaaegselt otseülekandena veebikeskkonnas.
Auditoorne õpe 100 ak/h: põhirõhk on kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika
seaduspärasuste selgitamisel, videote vaatamine ja analüüsimine jm. Iseseisev töö 30 ak/h:
Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja kirjalikke loovtöid,
võimalusel tuleb ka keelt keelekeskkonnas praktiseerida. - Õppe sisu
A1-taseme eesti keele kursusel alustatakse keeleõpet algusest ehk põhisõnavarast ja arendatakse
nelja osaoskust: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine. Kursusel arendatakse rääkimis-,
kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades.
Peamiselt kasutatakse kommunikatiivõppe meetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja
paaristöö jm. Tehakse grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis- ja
kuulamisharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise
arendamiseks. Õpitu rakendamiseks tuleb iseseisvalt eestikeelses keskkonnas praktilisi
ülesandeid lahendada.
Teemavaldkonnad:
Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel
teemadel:
- Tervitamine. Tutvustamine. Hüvastijätmine.
- Isikuandmed ja ankeedid. Telefoninumbrid, posti- ja meiliaadressid.
- Tee küsimine, tee juhatamine. Kella küsimine ja ütlemine.
- Inimeste kirjeldamine (välimus ja iseloom), nende kohta küsimuste esitamine.
- Kuupäevad ja aastaajad. Ümbruse kirjeldamine.
- Ilm ja loodus. Eesti loodus, suuremad linnad ja saared.
- Telefonivestlused.
- Igapäevased situatsioonid poes, restoranis, lennujaamas, hotellis, pangas, juuksuris jne.
- Hobid, vaba aeg ja meelelahutus. Kino, teater, kontsert, sport, raamatud ja muusika.
- Päritolu, rahvused, keeled.
- Kodu ja perekond.
- Pühad ja tähtpäevad Eestis ja mujal.
- Töö ja õppimine, haridus ja ametid.
- Reisimine ja puhkus.
- Minu päev.
- Oma soovide ja eelistuste väljendamine, vestluspartneri soovide ja eelistuste kohta
küsimine.
Kirjutamine:Ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Küsimuste koostamine ja neile
vastamine. Ümbruse kirjeldus. Postkaardi kirjutamine (õnnitlus- või tänukaart, reisipostkaart).
Sõnavara: tähestik; igapäevased nimi-, omadus- ja tegu- ja kaassõnad; põhi- ja järgarvud; raha ja
hinnad; kellaajad, nädalapäevad, kuud, aastaajad, pühad ja tähtpäevad; isikuandmed; ametid;
haridus ja töö; hobid; reisimine ja puhkus; maad, rahvad, keeled; kodu, perekond ja sõbrad; linn,
maa; ilm; hobid; värvid; riided; transport; toidukaubad, toidud, igapäevased viisakusväljendid ja
käibefraasid.
Grammatika: Tähestik; hääldamine ja ortograafia. Lauseehitus. Asesõnad, küsisõnad, arvsõnad,
kaassõnad; sidesõnad ja määrsõnad. Ainsus ja mitmus. Jaatus ja eitus. Ma- ja da-tegevusnimi.
Käändsõna käänamine. Tegusõna pööramine olevikus ja lihtminevikus. Käskiv ja tingiv
kõneviis.
Õppetegevused osaoskuste kaupa:
Lugemine: lihtsad ning lühikesed juhised igapäeva tegevustes, lühikesed ja lihtsad
meediatekstid, lühiuudised, lühisõnumid, kuulutused, lihtsad kirjad.
Kuulamine: lihtsad ametialased dialoogid, lühikesed ja lihtsad kõnekeelsed dialoogid, lihtsad
intervjuud, lühikesed teated, katkendid lihtsatest telesaadetest, lihtsad laulud.
Kirjutamine: lihtsad teated, lihtne isiklik kiri, avaldus, sõnumite kirjutamine.
Rääkimine: juhised, lihtsad vestlused, kirjeldused.
Keeleõppe metoodika.
Põhiliselt kasutatakse kommunikatiivõppemeetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, grupi- ja
paaristöö jm, ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis- ja
kuulamisharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise
arendamiseks.
- Õppekeskkond
Keeleõpe toimub kaasaegses loenguruumis ja/või veebikeskkonnas. Koolitusklasside aknad on
avatavad õhutamiseks ja akende ees on rulood liigse päikese kaitseks. Olemas on lauad ja toolid, mida saab vastavalt vajadusele ümber paigutada. Valgustus on hea. WC ja kätepesu võimalus. - Hea ühistranspordiühendus ja parkimisvõimalused ümbruskonnas. Keeltekooli valgusküllased
- klassid on varustatud koolitustehnika ja -vahenditega: seinatahvel, pabertahvel, WiFi,
- dataprojektor, arvuti kasutamise võimalus digisõnastike ning e-õppe keskkondade kasutamiseks.
- Keeltekool tagab õpilastele õppematerjalid (õpik
- Õppematerjalid
Simmul, M., Mangus, I. (2009). Tere! Eesti keele õpik algajatele 0-A1.
Mall Pesti, Helve Ahi, 2015. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2 Kirjastus: Kiri-
Mari Kirjastus OÜ;
Simmul, M., Mangus, I. (2017). Tere jälle! Eesti keele õpik vene keele baasil. Kirjastus OÜ
Kirjatark.
Lisamaterjalid:
Koolituse jaoks õpetaja poolt valitud materjalid, veebipõhised materjalid ning testid.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
www.keeleklikk.ee
www.keeletee.ee
www.eki.ee
www.kohanemisprogramm.tlu.ee
Eesti-vene sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/evs/index.cgi
Vene-eesti sõnaraamat. https://eki.ee/dict/ves/
Eesti keele põhisõnavara sõnastik. http://www.eki.ee/dict/psv/
Õigekeelsussõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/qs/. - Lõpetamise tingimused ja väljastavad dokumendid
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorsetes tundides ja kursuse
läbinu eesti keele oskus vastab Euroopa Keelemapi A1-tasemele: suuline vestlus ja
koolituskeskuse sisene lõputest tõestab A1 õpiväljundite omandamist. Test hõlmab kirjutamist,
kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.
Lõputestis kontrollitakse kõiki nelja osaoskust, seetõttu on hindamiskriteeriumid (100-st
võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%).
Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhissisust.
Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu, lünkharjutuste tegemisel tunneb ära korrektse
grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil.
Rääkimine – oskab vastata enda kohta esitatud küsimustele, räägib lihtsamate lausetega endast,
oma perest, igapäevaelust ja tööst.
Kirjutamine – koostab lühikese teate ja kirjutab lühikesi lauseid õpitud teemade piires.
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
91 – 100% Suuline vastus, kirjalik töö vastab koolitatava õppe aluseks olevatele taotletavatele
õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Koolitatava vastus on õige ja täielik, loogiline ja
mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev rakendamine.
76–90% Kui koolitatava suuline ja kirjalik oskus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid
pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu
iseseisvusest.
60–75% Kui koolitatava oskused on põhiosas õiged, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste
rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Ta vajab juhendamist ja suunamist.
50–59% Kui koolitatava vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei
suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
1–49 % Koolitataval puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning koolitatava areng
õpitulemuste osas puudub.
Tunnistus väljastatakse kui õpingute lõpetamise nõuded – vähemalt 70% kontakttundides
osalemine ja lõputesti edukas sooritamine (vähemalt 60%) – on hindamiskriteeriumitele
vastavalt täidetud. Tunnistusele märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse
toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tõend, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija
võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte
juhul, kui õppija osales vähem kui 70% auditoorsetes tundides. Tõendil märgitakse osaletud
tundide arv.Tunnistus on aluseks, et jätkata sama koolitaja juures A2-taseme kursusel või A2.1
moodulkoolitusel.
- Koolitaja kvalifikatsioon
Koolitust viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetajad ja varasema täiskasvanute koolitamise
kogemusega õpetajad.